Energiatõhususe parandamine Euroopa Liidus
- sustabdytų klimato kaitą;
- rakenduksid turvalised, stabiilsed ja konkurentsivõimelised energiaideed;
- Euroopa majandus muutuks XXI sajandi stabiilse arengu mudeliks.
Soovides neid ülesandeid ellu viia, püüdleb Euroopa Liit selle poole, et 2020. aastaks väheneks õhku paisatava CO2 hulk 1990. aastaga võrreldes 20%.
Kuna 40% energiast kulub Euroopa Liidus ehitistele, siis kui soovime 2020. aastaks püstitatud eesmärki saavutada, tuleb energia seisukohalt tingimata optimeerida 160 miljonit Euroopa Liidu hoonet.
Selle eesmürgi saavutamiseks on Euroopa Liit vastu võtnud kaks olulist direktiivi: Direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta ja Direktiiv 2006/32/EÜ energia lõpptarbimise tõhususe ja energiateenuste kohta.
Direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta
Käesoleval ajal (2008. a) toimub direktiivi läbivaatamine (parandamine). Planeeritakse, et vastavalt täiendatud direktiivi variandile peavad ELi liikmesriigid kinni pidama lisanõuetest, et EL saaks saavutada püstitatud eesmärgid ja kindlustada, et hoonetes kasutatakse energiat veelgi efektiivsemalt.
Vastavalt käesolevale direktiivi variandile kohandatakse liikmesriikidele järgmisi nõudmisi:
- Hoonete direktiivi määrused peavad olema põhjendatud energiatarbimisega, kaasa arvatud kliimaseadmed, kütteseadmed, kuum vesi, õhutamine, valgustus jms (3. artikkel);
- Hoonete direktiivi määruseid peab regulaarselt (mitte harvem kui kord 5 aasta jooksul) uuendama (4. artikkel);
- Olemasolevaid hooneid, mille pindala on suurem kui 1000 m², peab nende kapitaalse uuendamise ajal moderniseerima, et need vastaksid minimaalsetele energiatõhususe nõuetele (6. artikkel);
- Liikmesriigid peavad kindlustama, et ehitatavatele, müüdavatele ja üüritavatele hoonetele oleks väljastatud hoone energiatõhususe sertifikaat. Sellele peavad olema lisatud soovitused investeeringute kohta, et parandada hoone energiatõhusust (7. artikkel);
- Kuumaveekatlaid ja õhutus- ning kliimaseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida.
Direktiiv energia lõpptarbimise tõhususe ja energiateenuste kohta
Energia lõpptarbimise tõhususe ja energiateenuste direktiivi eesmärk on vähendada energia hulka, mis on vajalik Euroopa kodanikele ja ettevõtetele energeetikaalaste teenuste osutamiseks.
On arvutatud, et Euroopa Liidu energiatarbimine on umbes 20 % suurem kui oleks võimalik põhjendatud majanduslike motiividega. See tähendab, et kui Euroopa Liit võtaks kasutusele abinõud ja kindlustaks, et tema kodanikud ja ettevõtted rakendaksid tõhusamaid energiasäästmise initsiatiive, väheneks energiatarbimine 20 %. Ja see ei maksaks kellelegi midagi. Seega on ilmne, et on olemas väga suured majanduslikud võimalused energia säästmiseks. Osa sellest energiast saab tõhusalt säästa energeetilisi teenuseid osutades ja teisi lõpptarbimise tõhususe vahendeid kasutage.
160 miljonit hoonet
Euroopa oma 160 miljoni hoonega kasutab ära peaaegu poole kogu energiast. Suurimat käesolevas direktiivis sätestatud säästmise resultaati saab saavutada uutes ja olemasolevates hoonetes praktilisi energiasäästvuse vahendeid rakendades.
Vahendeid hoonete energiatarbimise efektiivsemaks muutmiseks on palju, nende hulgas – isolatsioon, ja need vahendid on nii ökonoomsed, et võivad aidata säästa kulusid iga säästetud süsinikdioksiidi tonni pealt. See tehnoloogia on juba ette valmistatud ja katsetatud, ei ole vaja mingeid täiendavaid rakendusuuringuid. On vaja vaid stiimulit, mis aitaks kindlustada, et need tehnoloogiad saaks juurutatud, aga just nimelt seda tahabki saavutada käesolev direktiiv.
- Iga liikmesriik peab iga kolme aasta tagant ette valmistama rahvusliku energia efektiivsuse tegevusplaani. Rahvuslikud tegevusplaanid esitatakse Komisjonile.
- Liikmesriigid peavad oma riigis üheksa aasta jooksul saavutama sätestatud 9% energiasäästmise näitaja.
- On kehtestatud nõudmised riiklikule sektorile, aga konkreetselt – saada turu liikumapanevaks jõuks.
- Gaasi ja elektrienergia sektoris tegutsevatele ettevõtetele võivad valitsused kehtestada avalike teenuste nõuded, mis on seotud energiaefektiivsusega.
- Luua tingimused, mis aitaks arendada ja stimuleerida energeetikateenuste turgu (energeetikamajandust teenindavad ettevõtted).
- Nõuded kasutatud energia mõõtmise ja arvete väljastamise kohta.
Isolatsioon säästab energiat
Stabiilseim ja majanduslikult perspektiivikaim energia on see, mida me ei kasuta. See on tõestatud mõne usaldusväärse uuringuga:
- McKinsey (Vattenfall) koostas kliimakaardi, kus tõestas, et isolatsioon võib aastas aidata säästa 1,6 gigatonni CO2 (see võrdub Venemaal õhtu paisatava CO2 koguhulgaga), aga keskmine majanduslik tasuvus (mitte omahind) võrdub 130 euroga ühele tonnile.
- Uuringute ettevõtte Ecofys poolt saadus andmed näitasid, et aja jooksul võiks kõik Euroopa riigid aastas säästa 460 miljonit tonni CO2, kui kõigis moderniseeritavates majades oleks kohaldatud kaasaegsed energiaefektiivsuse standardid. Seda võib võrdsustada näiteks CO2 koguhulgaga, mille aastas paiskab õhku Itaalia. Kui võtaksime nafta hinnaks 70 dollarit barelli kohta, siis säästaksime aastas energiakuludelt 270 miljardit eurot.
Euroopa passiivsete majade stimuleerimise konsortsium PEP (Promotion of European Passive houses), mida vastavalt programmile „Eesrindlik energeetika Euroopale“ toetab Euroopa Komisjon, tõestas, et kui kõik standardsed majad muuta passiivseteks, siis saaks ühe maja poolt õhku paisatava CO2 hulka keskmiselt vähendada 50–65 %.
