Positiivne keskkonnakaitse tasakaal
Rockwooli isolatsioon on üks vähestest tootmisproduktidest, mis aitab säästa enam energiat, kui ise nõuab. 50 aasta jooksul võib tüüpiline Rockwooli isolatsioonitoode aidata säästa üle 100 korra rohkem primaarenergiat kui kasutati selle tootmiseks, transportimiseks ja hävitamiseks. Meie majade ja töökohtade kütmiseks põletatakse vähem fossiilkütust, seepärast heidetakse atmosfääri vähem õhusaasteaineid: CO2, SO2, NOx.
Energiatasakaal kaldub positiivsele poolele kõigest 5 kuu jooksul pärast isolatsiooni monteerimist. Kui toodet kasutatakse küttetorude isoleerimiseks, võib energia end ära tasuda vähem kui 24 tunni jooksul: investeeritud energia energeetiline tasuvus on rohkem kui kümme tuhat korda suurem.
Energia tasuvus on enam kui sajakordne. See elutsükli hindamine vastab ISO 14000 seeria kvaliteedistandarditele, seda hinnangut kontrollivad põhjalikult kolmandad osapooled ja vaatavad üle eksperdid.
Kliimamuutused ja Rockwooli mõju
Elu Maal sõltub temperatuuri intervallide muutusest juba vaevalt mõne kraadi võrra. Igal aastal märkame, et isegi mittemärkimisväärsetel planeedi temperatuurimuutustel on drastilised tagajärjed meie kliimale ja elutingimustele.
Põletades liiga palju fossiilkütust, heidame õhku suurel hulgal CO2. Kui õhus on suurel hulgal CO2, jääb Maalt tõusev soojus atmosfääri kinni, seepärast suureneb kasvuhooneefekt ja globaalne soojenemine. Globaalsele soojenemisele aitavad kaasa ka sellised gaasid nagu N2O, CH4 ning fluoritud kasvuhoonegaasid. Viimase kümnendi jooksul on saavutatud mitu ärevust tekitavat maailma keskmise temperatuuri rekordit. Rekordeid, milleni pole jõutud kogu temperatuuri registreerimise aja jooksul.
Tuginedes Ühinenud Rahvaste valitsustevahelise kliimamuutuste grupi (IPCC) andmetele, arvatakse, et järgmise saja aasta jooksul tõuseb maailma keskmine temperatuur 1–5°C. Globaalne soojenemine tähendab erilisi ilmastikutingimusi: suuremat tormide, üleujutuste, kuumalainete ja viljaka maa kõrbeks muutumise riski. Kiiresti sulavad ja taanduvad liustikud ning mandrijää. Saared jäävad vee alla. Mujal regioonides suurenevad globaalse soojenemise tõttu malaaria areaalid.
Kui soovime, et maailma keskmine temperatuur tõuseks „vaid“ 2°C, tuleb atmosfääri heidetava CO2 hulka 2050. aastaks tingimata vähendada 60–80%. Kui kliima veelgi soojeneb, võivad tagajärjed olla katastroofilised.
Rockwooli isolatsioon on üks olulisemaid CO2 hulka vähendavaid tegureid. Ekspluateerides 250 mm paksust Rockwooli pööningute isoleerimistoodet Taanis ühes hoones 50 aastat, heidetakse õhku 162 korda väiksem CO2 hulk, kui see, mis heidetakse õhku selle toote valmistamise, transportimise ja hävitamise ajal. CO2 hulga tasakaal kaldub positiivsele poolele 4 kuu jooksul pärast isolatsiooni paigaldamist.
Ainuüksi sel aastal müüdud Rockwooli isolatsiooni kogus aitab atmosfääri heidetava CO2 hulka vähendada 100 miljonit tonni.
Elutsükli hindamine
Uue põhjaliku elutsükli hinnangu andmed näitavad, et isolatsioon on oluline stabiilne tehnoloogia.
Nagu juba mainisime, võib tüüpiline Rockwooli isolatsioonitoode säästa üle 100 korra rohkem energiat, kui on kasutatud selle produkti tootmiseks, transportimiseks ja hävitamiseks. Lisaks aitab fossiilkütuse säästmine vähendada globaalset soojenemist, happevihmade hulka ja sudu. Kokkuhoiu (+18 093 MJ), mille andis toote kasutamine, ja emissiooni / kasutamise (–140,2 MJ), mida kogeti ühe ruutmeetri 250 mm paksuse pööningutele mõeldud toote valmistamisel (toode paigaldati hiljem Taani ja seda ekspluateeriti 50 aastat), elutsükli hindamine (allikas: Force Technology / dk-Teknik).
Keskkonnale on kasulik igat liiki isolatsioon, sest see säästab energiat ja aitab vähendada õhusaastet põletatava fossiilkütuse arvelt. Hoonetes kasutatakse ära palju energiat, Euroopa Liidus kasutatakse selleks ära rohkem kui 40% kogu energiast. Keskmise Euroopa Liidu majapidamise poolt kasutatavast energiast moodustab suurima osa küttele kulunud osa (68%). Seega on isolatsioon peamine energia kokkuhoiu ja stabiilse arengu tehnoloogia. Kuid kuivõrd on isolatsioon „roheline“ toode? Kas kõik isolatsioonimaterjalid on ühesugused? Ehk on mõni „rohelisem“ kui teised?
Ümbertöötlemine: mitte jäätmed, vaid väärtuslik toore
Tootmises kasutame vulkaanilist diabaaskivimit, millest Maal puudust pole, seda leidub suurtes kogustes ja paljudes regioonides. Igal aastal moodustub planeedi vulkaanide tegevuse ja tektooniliste protsesside ajal 38 tuhat korda rohkem kivimit, kui Rockwool kasutab kivivilla tootmiseks. Aga maapinna võimalused on piiratud. Uuele prügimäele sobivat kohta leida on aina raskem ja see on ka ebapopulaarne otsus, kui asustustihedus on tänapäeval niigi suur. Seega otsustas Rockwool Group investeerida suured summad ümbertöötlemisse.
Ettevõtte muude tööstusharude jääkproduktide korduva kasutamise projekti toetatakse finantsiliselt vastavalt Euroopa Liidu LIFE-programmile.
Korduv väärtuslike toorainete kasutamine. Rockwooli toodete tootmiseks kasutatavas sulatusahjus ulatub temperatuur enam kui +1500ºC, aga see sobib ideaalselt, et looduslikku tooret (näiteks kivim ja kütus) oleks võimalik asendada sarnase keemilise koostisega jäätmetega. Täna muudab Rockwool Group väärtuslikuks toormeks 300 000 tonni jäätmeid. See tööstuslik sümbioos on kasulik keskkonnale, meie tööstuspartneritele ja Rockwooli majandusele.
Alates 2001. aastast suurenes teiste tööstusharude jääkidest saadav suhteline kasu 5% ja see on hea tulemus.
Kuid 2004. aastal juhtus vastupidi, vaatamata sinnani suurimale korduvkasutatud jäätmete hulgale vähenes suhteline kasu ühe toodanguühiku kohta 8%.
Vähenes ka prügimäele veetavate jäätmete hulk. Vastavalt Rockwool Groupi sisemisele ümbertöötlemissüsteemile pressitakse kivivilla jäätmed ja muude tööstusharude materjalijäägid kokku korduvkasutusega brikettideks, mis sulatatakse ja töödeldakse taas ümber kivivillaks.
Juba palju aastaid investeerime suuri summasid ümbertöötlemisseadmetesse ja täna kasutame korduvalt kolme neljandikku ettevõtte kivivillast. Pöördumatult on möödas need ajad, kui territooriumil kõrgusid kivivilla jäätmete mäed.
Juurutades ettevõtte korduva ümbertöötlemise tehnoloogiaid ka uutes tehastes, on jäätmete hulk oluliselt vähenenud. Kui võrdleksime 2001. aastaga, siis vähenes prügimäele veetavate jäätmete hulk 13%, aga 2002. aastal oli see number veelgi muljetavaldavam – 38%. Kivivilla jäätmeid kasutatakse ka muudes tööstusharudes, näiteks toorainena telliste tootmisel.
Tehti palju uurimusi soolade küsimuses ja need kinnitasid, et kivivilla töötlemisjääke ja kasutatud tooteid võib ilma mingite probleemideta hoida tavalisel mineraaljäätmete prügimäel koos vähese hulga orgaaniliste ainetega.
Euroopa Liidu LIFE-programm ja Rockwool
Mineraalvilla tootmine nõuab tavaliselt palju fossiilkütust ja looduslikku tooret, samas toodavad elanikud palju majapidamis- ja tööstusjäätmeid. Ettevõte Rockwool Group on kohustunud kasutama üha enam jäätmeid ja asendama nendega looduslik toore ning piiratud fossiilkütuse allikad.
Euroopas Liidu toetus.Ettevõte Rockwool Group algatas projekti „Jäätmete ja heitvee ümbertöötlemine ja sümbioos kivivilla tootmises“ (LIFE05 ENV/DK/000158), et täiendavalt kasutataks ära muude tööstusharude tootmisjääke. Seda meie initsiatiivi toetatakse rahaliselt ELi LIFE-programmist. Selle programmi osa LIFE-Environment, mille alusel EL toetab keskkonnakaitset, eesmärgiks on luua uudseid meetodeid, rakendades üldfinantseerimisega demonstratsioonprojekte.
Projekti eesmärgid. Selle Rockwooli projekti eesmärk on hakata kivivilla tootmises laiemalt kasutama olemasolevaid tehnoloogiaid sekundaarse toorme kasutamiseks. Tahame sisse lülitada rohkem jäätmete liike ja nendega välja vahetada võimalikult suure hulga looduslikke materjale. Projektiga püütakse tõestada sekundaarsete põlemisproduktide ja heitveejäätmete kasulikkust. See peaks aitama kivivilla tootvates tehastes hakata kasutama kohapeal toodetud materjali jäätmeid ja osaliselt nende vastu välja vahetama praegused energiaallikad, sellised nagu koks, elekter ja looduslik gaas.
- Prügimägedele veetakse vähem jäätmeid.
- Kasutatakse vähem looduslikku päritolu varusid (kivimit ja sütt).
- Kasutatakse vähem energiat karjääride ekspluateerimiseks, koksi tootmiseks, transportimiseks ja räbu sulatamiseks. Lisaks on jäätmete sulatamiseks sageli vaja vähem energiat, kui loodusliku kivimi sulatamiseks.
- Orgaaniliste jääkide (mõningad neist kahjulikud) põletamine sulatamise / põletamise protsessi ajal, muutes need mittemürgisteks CO2 ja H2O ühenditeks.
Ohutus, ohutus ja veel kord ohutus. Ennekui Rockwooli tootmisprotsessis antakse luba materjalijäätmete kasutamiseks, peab täitma ja dokumentidega tõendama kolm olulist nõudmist:
- Mingil juhul ei tohi riskida töökoha turvalisusega.
- Keskkond ja kohalik kogukond ei tohi kannatada saada.
- Toote kvaliteet peab jääma kõrgeks.
