Kulukad tulekahjud
Igal aastal viivad tulekahjud endaga kaasa tuhandeid inimelusid. Ja lähevad maksma miljardeid eurosid. Suur tulekahju võib põhjustada isegi ettevõtte pankroti. Kui tuli hävitab ajalooliselt väärtusliku hoone, eriti tähtsad dokumendid või perekonnafotod, siis selliseid kaotusi ei saa kompenseerida rahaga. Isegi tulekahjuvastane kindlustus ei asenda tules hukkunud kindlustatuid. Tulekahjud põhjustavad alati reostust. Suits, jäätmed ja kustutamiseks kasutatud vesi on täis toksiine, nt dioksiine.
Iga päev keskkonda reostavad tulekahjud
Tulekahju ajal eralduvad erinevad ained mõjuvad keskkonnale negatiivselt. Toksilised pole mitte ainult tulekahju ajal eralduvad põlevad gaasid, vaid ka hiiglaslik tervisele kahjulike osakeste hulk, mis tulekahju ajal keskkonda levib. Nende osakeste koostises on tahma, tõrva, põlemata aineid ning anorgaanilisi jäätmeid. Rootsi Teaduslike uuringute ja katsete instituudi (SP) tuleohutusspetsialistid tegid kindlaks, et tulekahju ajal põlemata süsivesinike emissioonist tekkinud reostus võrdub kogu maailma raskeveokite poolt toodetud aastase reostusega. Tulekahju ajal heidetakse atmosfääri tavaliselt 20-400 korda rohkem osakesi, kui põlevate materjalide spetsiaalse põletamise ajal.
Ökoloogiline katastroof
Tuleohutuse eeskirjade eiramise korral võib ka väike tulekahju muutuda katastroofiks. Näiteks kui Sandoze keemiatehases (Basel, Šveits) puhkes tulekahju, sattus tonne ohtlikke kemikaale Reini jõkke. Hukkus palju kalu. Tugevalt reostatud oli ka jõgi ise kui joogivee allikas.
Toksilised killud on veel üks hiiglaslik tulekahjudega seotud probleem, mille tõttu võib tekkida palju lisakulutusi, mis on vajalikud reostuse tagajärgede likvideerimiseks.
Toksiinid, tulelevikud peatavad materjalid
Rockwooli kivivillas on umbes 94-98 % kivimaterjale, mis ei ole tuleohtlikud, seepärast ei kasutata selle isolatsiooni tootmisel tulelevikut peatavaid lisamaterjale. Aga tuleohtliku isolatsiooni korral lisatakse selle vähemsüttivaks muutmiseks sageli keemilisi lisaaineid. Mõningaid neid kemikaale kritiseeritakse teravalt nende keskkonnakahjuliku mõju tõttu. Boraati ja boraathapet kasutatakse näiteks paberijääkidest (makulatuur) valmistatud isolatsiooni tootmiseks ja need reostavad maapinda ja vett. Vastavalt Euroopa Liidu ainete klassifikatsioonile soovitatakse need ained arvata reproduktsiooniliste toksiliste ainete hulka kuuluvaiks. Boraadi hulk paberijääkidest valmistatud isolatsioonis on kuni 20 % (või kuni 150 kg 100 m² isolatsioonist).
Broomitud, tuld peatavat ainet kasutatakse paljudes polümeerides. See võib bioloogiliselt koguneda toiduainetetööstuses kasutatavatesse materjalidesse ja nende kuumutamise, näiteks tulekahju, ajal eraldab dioksiine.
