Heli ja müra

Kuidas müra defineerida ja kuidas seda mõõta?

Müra võib määratleda kui soovimatut heli. Subjektiivselt hinnates moodustavad heli inimkõrva poolt tunnetatavad õhuvõnked. Objektiivselt hinnates moodustavad heli teatud intensiivsuse (mida nimetatakse ka helitugevuseks) ja lainepikkusega (helikõrgus) võnked, millele on omane vastav rõhk (helirõhk). Võnkuvad kehad levitavad ümbritsevas keskkonnas laineid, mis kõrva jõudnuna panevad võnkuma selle trummikile ja tekitavad aistingu, mida nimetatakse heliks. Neid laineid nimetatakse tavaliselt helilaineteks.

Heliintensiivsus sõltub helitasemest, mida mõõdetakse detsibellides (dB) ja selle mõõteriistaks on müramõõtur. Mõõtskaala on koostatud vastavalt sellele, kuidas inimene heli intensiivsust ja kõrgust tajub. Selle skaala mõõtühik on detsibell, mille alusel on vastavalt koostatud ka helitaseme mõõteseadmete skaalad. Helikõrgust ehk -sagedust väljendatakse hertsides, niisiis on helisageduse mõõtühikuks herts (Hz).

Helirõhutase

Helirõhutase on leviva helirõhu efektiivväärtuse ja helirõhu lähteväärtuse suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm:

, kus

p0 = 20 mPa, helirõhu lähteväärtus;
p – helirõhu keskmine efektiivväärtus, Pa.

On kokku lepitud, et kuulmisläve heliintensiivsus ja helirõhutase on 0 dB.

Helitase

Helitase on helirõhutase, mis on korrigeeritud A-sageduskarakteristiku alusel:

, kus

p0 = 20 mPa, helirõhu lähteväärtus;
pA – A-sageduskarakteristiku alusel korrigeeritud helirõhu väärtus, Pa.

Heli intensiivsuse skaala

Inimkõrv kuuleb helisid, mille sagedus ulatub 20 kuni 20 000 Hz. Ta suudab tajuda puulehtede sahinat - umbes 10 dB(A), ja on võimeline kohanema ka kurdistava muusikaga – umbes 90–110 dB(A).

Kui viite kursori valitud pildile, kuulete vastavat heli (kõlarid peavad olema sisse lülitatud).

Paremaks orienteerumiseks on kasulik teada, kui kõva müra tekitavad meid tavaliselt ümbritsevad heliallikad:
30 dB(A)– sosin, kuuldav 1 meetri kaugusel;
50 dB(A)– vihm;
50-60 dB(A) – normaalne kõne;
60 dB(A)– elektripardel;
80 dB(A)– uksekell, telefonihelin;
85 dB(A)– veoauto;
90 dB(A) – karjumine;
95-110 dB(A)– mootorratas;
110 dB(A)– püssilask õhku;
140 dB(A) – lennukimootor.

Mürasummutus, väljendatuna protsentides, on sageli lihtsamalt mõistetav kui detsibellides väljendatud väärtused:
1 dB - vaevutajutav helisummutus;
3 dB - suur ja selgelt märgatav helisummutus, vastab 20% helisummutusele;
6 dB - helisummutus umbes 35%;
10 dB - helisummutus umbes 50% (s.t helitaseme vähendamist 10 dB võrra tajub inimene kui kaks korda vaiksemat heli).

Milleks kasutatakse Rockwooli tooteid?

Rockwooli kivivilltooted on tihedad. Tänu sellele tagavad nad hea akustilise kontrolli laias helisageduste diapasoonis. Üheks tänapäeva elustiili põhilistest nõuetest on efektiivne heliisolatsioon. Liigne müra suurendab stressiriski, häirib suhtlemist ja seda käsitletakse kui teatud keskkonnareostuse vormi.